Ela nagu lill

Elu mõte on ... (trummipõrin) ... lihtsalt elada! Nii lihtne see ongi. Nagu üks lill aasal. Mitte midagi ei pea eluga saavutama. Võib, muidugi — kui meeldib. Aga ei pea.

Maailm ei ole probleem, mida lahendada — vaid etendus, mida nautida. Probleeme tegelikult üldse ei eksisteerigi, need kõik on ainult meie enda peas, kui keeldume reaalsust praegusel kujul aktsepteerimast.

Ja las need teised „lilled” meie ümber elavad samuti enda elu nii, nagu nad ise tahavad. Pole tegelikult isegi vahet, kas pingutame 24/7 neid muuta — nad jäävad iseendaks niikuinii. Kui meid ühel päeval enam ei ole, loksub kõik ikkagi paika nii, nagu see oli määratud minema.

See kõik ei tähenda, et meie elu mõttetu on. Tulebki lihtsalt elada — juba täna! Nagu lilleke aasal. Mõni päev paistab päike; mõni päev sajab vihma. Ja teinekord vaatab mõni lehm meid sellise pilguga, nagu tahaks ära süüa 🙂 Pole vaja selle üle ka muretseda, väline maailm ei ole tegelikult meie kontrolli all niikuinii.

Ainus asi, mida me üldse suudame muuta, on praegune mõte meie peas. Kui see on negatiivne, pole seda vaja vabatahtlikult kaasas kanda. Kui see on positiivne, siis nautida! Üleüldse võiks igat päeva elada kui omaette elu — siis tegeleme rohkem tõeliselt oluliste asjadega.

Jõuab kätte hetk, mil me lahkume siit planeedilt igaveseks; ja varsti meie lapselapselapsed ka. Suures pildis ei jää meie elust mitte ühtegi jälge alles. Ega peagi.

Oluline ei ole tulevik ja eesmärgid; vaid tänane päev ja praegune hetk. Oluline pole ka teiste lillede ja lehmade arvamus meie elu kohta — vaid kuidas MEIE ISE tahame oma elu elada.

Ja meeles hoida, et lilled, mis alles kasvavad, ei närtsi veel niipea. Olenemata vanusest, võiks meil alati olla julgus teisele tunnistada, et oleme ikka veel rumalad („kasvufaasis”). Meil kõigil on eeskujud, kellele alt üles vaatame — nende mõtetest võiks toituda, et ka ise kõrgustesse sirguda.

Ela enda elu nagu lill. Nagu üks kasvav lill.