Võlumünt
2010. aasta kevadel soovisin tagasi üht asja, mille olin vahepeal kaotanud: kire.
„Soovi midagi erilist,” ütles mulle sõber, ulatades purskkaevu ees mündi. Oli 2010. aasta kevad.
Mõtlesin omaette üpris kaua.
Mida ma tahan? Minust on aastatega saanud zombie. Mul ei ole enam eesmärke, lihtsalt eksisteerin. Ei armasta enam enda tööd. Ei ole ühtegi arendavat hobi. Ma ei arene üheski suunas. Mul ei ole unistusi.
Ma soovin... ma soovin... et leiaksin oma elus taas kire. Mis mind arendaks. Ideedega lämmataks. Unistama paneks. Tooks sädeme minu silmadesse.
See oli võlumünt.
2011. aasta talvel leidsin taas kire enda töös ja ettevõtluses. Viisin teadmised uuele tasemele ja tänu endast targemale programmeerijale/investorile on 2012. aasta lõpuks edukad portaalid ka Eestist väljaspool. Sest nii palju vaeva nähes on vastupidine raske :)
2011. aasta kevadel leidsin kire filmides. Läbi harjutamise meistriks! Järgmisel aastal on lootus esimene seriaal valmis teha; meedium on YouTube ja siht on maailm.
2011. aasta suvel leidsin kire fotograafias. Hetkel küll tagaplaanil, sest nädalas on ainult seitse päeva. Aga vaba aeg ja fotograafia lähevad hästi kokku :)
2011. aasta sügisel oli suurim muudatus — tänu auto müümisele ja bussis igavlemisele avastasin audioraamatud. Õigemini avastasin, kui lõbus ja motiveeriv on nende abil õppida! Võrdlus: viis tundi ülikoolis ja viis tundi audioraamatuid — üks paneb magama; teine täidab teadmiste, energia ja sooviga maailm vallutada. Ka Sina ei ole liiga vana, et elu muuta ja aastaga kannapööre teha!
Töökat ja edukat uut aastat!
Sisukord
